Soome keel
SOOME KEELE AINEKAVA A1-A2
| Teemanr |
Kõne-ja sõnavara arendusteemad |
Grammatika käsitlus
|
Tundide arv |
|
|
Kuulamine
|
Rääkimine kirjutamine |
|||
| T1 | ESIMENE KOHTUMINE
|
Isikulised sesõnad /minä, sinä, hän, me, te, he/ Tähestik Hääldamine – vokaalid Vokaalharmoonia Abiverbi olla pööramine olevikus jaatavas ja eitavas kõnes |
3 |
9 |
|
T2 |
MAAD, RAHVUSED, KEELED
|
Verbide puhua ja kysyä pööramine olevikus jaatavas ja eitavas kõnes Küsisõnad: Kuka? Kuinka? Milloin? Mikä? Mitä?Miksi? Minkä maalainen? Missä? Mistä? Mihin? Millainen? –ko/-kö -küsimus ja vastus. Astmevaheldus Hääldamine – konsonandid, intonatsioon, geminatsioon, aspiratsioon Verbid: asua, etsiä, maksaa, säästää |
3 |
9 |
|
T3 |
AEG JA AASTAAJAD
|
Näitavad asesõnad: täällä, tuolla, siellä Abisõnad: nyt, vaan, toivottavasti, että, myös, yleensä, joskus, siksi, koska Omadussõnad Ainsuse omastav kääne: Kenen? Minkä? I pöördkonna verbide pööramine olevikus jaatavas ja eitavas kõnes Astmevaheldus I pöördkonna verbides Hääldamine: diftongid, sõnarõhk |
3 |
9 |
|
T4 |
MINA JA MINU PERE
|
Ainsuse osastav kääne: Ketä? Mitä?Konstruktsioon Minulla on…, Minulla ei ole…
Sihitis: täis- ja osasihitis, sihitise käänded
|
3 |
9 |
|
T5 |
TAVALINE PÄEV
|
Abisõnad: kun, ensin, sitten, tavallisesti, vain, mutta, heti, vielä Pöördkonnad: 1-5 Rektsioon |
3 |
9 |
|
T6 |
KODU
|
Abisõnad: usein, jo, aika Sise- ja väliskohakäänded: Mihin? Missä? Mistä? Näitavad asesõnad: tämä, tuo, se, nämä, nuo, ne Mitmuse nimetav kääne: Ketkä? Mitkä?Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre jaatavas ja eitavas kõnes |
3 |
9 |
|
T7 |
PUHKUSEREIS
|
Abisõnad: noin, tai, itse, -kin, oikein, varmasti Käändsõnatüübid Käändsõnade astmevaheldus Näitavate asesõnade tämä, tuo, se ja küsisõna mikä? käänamine Konstruktsioon: On hauskaa… |
3 |
9 |
|
T8 |
SOOLALEIVAPIDU
|
Ainesõnad, osasihitis Mitmuse osastav kääne Järgarvsõnad Kuupäevad Järelsõnad Konstruktsioon: Pitää + sta/stä |
3 |
9 |
|
T9 |
TÖÖ JA AMETID
|
Täis- ja osasihitis: Kenet? Minkä? Isikuliste asesõnade käänamine 3. ja 4. pöördkonna verbide astmevaheldus, käänamine Käändsõnatüübid: puhelin, lounas, kauni Kõrvallause Kirjakeel ja kõnekeel |
3 |
9 |
|
T10 |
MIDA SA EILE TEGID?
|
Verbi lihtminevik, jaatav kõnenud-kesksõna ja verbi lihtmineviku eitav kõne |
3 |
9 |
Kokku 120 auditoorset tundi
Iseseisev töö
| Õppeühik |
Töö sisu |
Tundide arv |
|
|
Kirjutamine lugemine |
Kuulamine, rääkimine |
||
| 1-10 teema | Iseseisev töö sõnavara, väljenditega. Grammatika harjutused. Kassettide kuulamine ja aktiivne rääkimine |
10 |
20 |
Kokku 150 tundi
Soome keele algkursuse (A1-A2) lõpetanud isiku soome keele oskus on elementaarne ja väga piiratud.Tema sõnavara ulatub 1500 sõnani.
Isik saab hakkama suhtlusega ainult tuttavates olukordades. Tema kõne on katkendlik. Hääldusvead sagedased.
Kõnes esinevad vead, kuid isik suudab end siiski õpitud teemade ulatuses arusaadavaks teha.Väljendid on lihtsad. Kasutab lihtlauseid. Esitab lihtsaid küsimusi. Oskab rääkida endast, oma perest, päevaplaanist, samuti on võimeline esitama lihtsamaid palveid, käske, kutsuma külla, helistama arstile jne. Sellel etapil omandab isik väga algelise kirjutamisoskuse.
Grammatilised kategooriad: käändsõnade tüübid ja käänamine, tegusõnade lihtolevik ja lihtminevik, eessõnad, tagasõnad ja nende kasutamine, asesõnad, määrsõnad.Algkursuse A1-A2 astme lõpetanu ei ole veel valmis tasemeeksamiks. Isik saab esmased ja väga algelised teadmised soome keelest. Sellele etapile tulevad inimesed, kellel puudub või on väga minimaalne eelnev soome keele oskus.
Kasutatud kirjandus:
Sonja Gehring, Sanni Heinzmann. Suomen mestari 1. Suomen kielen oppikirja aikuisille. Helsinki, 2010.
Satu Heikkilä, Pirkko Majakangas. Hyvin menee! Suomea aikuisille. Helsinki, 2002.
Marjukka Kenttälä. Kieli käyttöön – suomen kielen alkeisoppikirja. Helsinki, 2003.
Leena Silfverberg, Leila White. Supisuomea. Helsinki, 2003.