Keele õppimise kunst
Igaühel meist on olemas oma lemmikkeel või võõrkeel. Selleks võib olla inglise, itaalia, jaapani või ükskõik mis muu keel. Fakt on aga see, et paljud meist sooviksid vallata mõnda teist keelt peale oma emakeele.
Ometi, mil me unistame suhelda Jaapani ärimehe või Itaalia kokaga, ei suuda me uue keele õppimist ette võtta. Vabandusi uue keele mitte õppimiseks leiame me alati, alates halvast mälust ning lõpetades ajapuudusega itaalia keele grammatika õppimiseks. Kuid on aeg muuta oma tõekspidamisi!
Paljude jaoks seostub uue keele õppimine mõne negatiivse intsidendiga, mis juhtus koolis või mõne kurja õpetajaga, kes riidles Teid sõna vale hääldamise eest.
Aeg on vaadata reaalsusele silma küpsemana ning informeeritumana. Õppemeetodid on astunud suure sammu edasi sellest ajast kui Te lõpetasite kooli – seega kui Teil oli raskusi hispaania keele sõnade hääldamisega, kuid teistes ainetes olite Te suurepärane – oli tegemist vale õppemeetodiga, mis Teile ei sobinud. Viimase kümnendi jooksul on toimunud suur progress, mis puudutab just erinevate keelte õppimise arusaama. Keele õppimine on märksa lihtsam, kui sa mõistad, kuidas oma isiklikke vaimseid võimeid efektiivsemalt kasutada.
Kahjuks paljud inimesed, kes üritavad õppida võõrkeelt, jätavad tegevuse nurka, kuna nad „ei ole võimelised” antud keelt omandama. Probleem ei seisne meie võimetes, vaid SOOVIS ja VIISIS kuidas meid õpetatakse. Avasta oma õppe tüüp ning ükski keel ei saa olema sulle takistuseks!
Siinkohal lihtne plaan, mille järgi omandada uus keel.
1. Mis keel?
Millist keelt õppida on lihtne otsustada, kui sa plaanid kolida Prantsusmaale või kui su ettevõte avab uue kontori Moskvas. Mõnedel on aga laiem valikuvõimalus ning otsuse langetamine ei pruugi olla kerge.
Siinkohal kolm faktorit mida tuleks arvestada ennem kursuse valikut.
1. „Oma südame hääle” järgimine võib tunduda labase nõuandena, kuid kui tegemist on millegi niivõrd personaalse ja pika-ajalise tegevusega nagu keele õppega – on huvi antud keele vastu ülimalt tähtis. Kui sa tunned tõmmet antud keele vastu, kuna sulle meeldivad seda keelt kõnelevad inimesed ja kultuur – anna aga minna ja proovi seda õppida 6 kuu vältel.
2. Teine faktor on nö. „isikliku kasu” faktor. Hiina, araabia ja hispaania keeled arvatakse olevat „kasulikud”, kuna nad on laialdaselt levinud. See ei tähenda, aga seda, et nad on kasulikud just sinule. Valides antud mooduse, suurendad sa enese motivatsiooni, kuna mida rohkem sa õpid, seda lähemale jõuad oma karjääri ja isiklikele eesmärkidele.
3. Viimaks mõtle sellele kui keeruline see saab olema. Nätiks eestlastele on lihtam omandada soome keelt, vene keelt kõnelevatele inimestele aga teisi slaavi keeli. Suureks abiks tuleb siin varajane kokkupuude antud keelega.
2. Pühendu
Nüüd, mil sa oled teinud oma otsuse, mõtle oma motiividele. Need võivad olla seotud karjääriga – tööandjad väärtustavad võõrekeelte oskust väga kõrgelt. Samuti võivad motiivid olla seotud ka Teie tervise ja õnnega. Teadlased on avastanud, et võõrkeele õppimine arendab mõttejõudu, muutes halli massi – aju osa, mis töötleb informatsiooni, samal viisin nagu füüsilised harjutused treenivad muskelid.
Antud etapis on ülimalt tähtis võtta „ohjad” enda kätesse ja viia antud tegevus ellu. Räägi oma sõpradele ja töökaaslastele, et alustasid araabia keele õppimisega. Uuri uue keele kultuuri kohta blogisid ning võimalusi, mis see sulle avaks. Unista oma isiklikust veinikasvatusest Itaalias. Eksperdid usuvad, et pühendudes ainult kaks minutit päevas, visualiseerides edu, mida uus keel võib võimaldada, aitab kõvasti kaasa Teie õppimisprotsessile.
3. Avasta oma õppetüüp
Oled sa kunagi midagi kiiresti omandanud, ning suutnud seda teistele edasi anda? Samas, kas oled kunagi midagi meeleheitlikult proovinud ja ebaõnnestunud? Me võime eeldada, et asi võis olla antud tegevuses või teemas, mis muutis meie õppimisvõimet, aga tegelikult võis asi olla lihtsalt asjaolus, kuidas Teile uut teemat tutvustati või kuidas Te suhtusite õpimisse.
Igaühel meist on eeldatav viis, kuidas me eelistame vastu võtta, töödelda ja levitada informatsiooni. On olemas mitmeid viise kuidas eelistatud viise välja selgitada ja lihtsad viisid, kuidas muuta oma kommunkatsioon tõhusamaks.
On mitmeid strateegiad, selgitamaks välja sinu õppetüüpi, alustades vasakust ajupoolkera vesrus parema ajupoolkera teooriast ( loogiline versus loominguline ), lõpetades visuaalse, auditiivse ja kinesteetiliste oskustega. Allpool on toodud mõningad võimalused enda tüübi välja selgitamiseks.
* Kui valmistad töö jaoks esitlust, kas esimese asjana jooksed kappi ja võtad hunnikute viisi erinevad märkmepabereid? Kui nii, siis oled visuaalne õppija – sellisel juhul on väga tähtis, et uued sõnad oleksid kirja pandud, samal ajal võiksid taustal olla pildid, et sa suudaksid mõlemaid soestada. Samuti sobivad sulle pildiraamatud ja erinevad kaardid – nende abil suudad omandada uue keele kõige kiiremini.
*Alternatiivina, kas sa suudad jätta meelde mõne laulu iga sõna või jäljendada sõna-sõnalt mõnda tegelast filmist? Sellisel juhul õpid sina kuulmise teel. Sellistel tüüpidel on kõige lihtsam arendada suhtluskeelt. Kõige paremini omandavad sellist tüüpi inimesed informatsiooni erinevaid audiokassette kuulates.
*Või ehk olid sa paandunud märkmete tegija kooli või ülikooli ajal? Kas kellegi aadressi kirja panemine, aitab sul seda kergemini meelde jätta? Kinesteetilised õppijad vajavad asjade selgeks tegemiseks füüsilist tegevust. Samuti õnnestub antud tüüpi õppijatel väga hästi klassi ees esinemine ning erinevad aktiivsed harjutused.
4. Vali õige kursus
Nüüd, mil sa oled oma õppestiili välja selgitanud – otsi üles kursus, meetod või õpetaja, mis sobib just sulle kõige paremini. Kui sa oled visuaalne õppija siis peaksid valima traditsioonilise õppekursuse, mis sisaldab endas nii teksti ja raamatupõhist õpet, kui ka suhtlemist. Clavis-KI keeltekool pakub antud kursuseid laias valikus! Samuti on võimalik tellida endale enesearendamiseks erinevaid audio -ja videoõppe programme.
5. Aktiviseeru
Kuula raadiot, vaata TV-d ja filme – isegi kui sa absoluutselt antud keelt ei mõista. Meie võime õppida uusi sõnu on otseselt seotud sellega, kui tihti me uut sõnavara kuuleme. Ainuüksi võõra keele kuulamine aitab ehitada ajus uusi neuroneid, mis on tarvilikud uue keele õppimiseks. Teadlased on avastanud, et aju õpib uusi sõnu vähem kui 15 minutiga, kui ta kuuleb neid korduvalt. Pärast seda moodustuvad ajus uued neuronite seosed, mis vastutavad uue sõna meeldejätmise eest.